Lugu 1: mis toimub meie ümber?

Globaliseerumine kujundab ühiskondi ja kultuure ümber suuremal määral kui kunagi varem. Tehnoloogiline areng on andnud meile küll uskumatu võimu, ent mis on selle hind kasvava digitaalse lõhe, vaesuse, ebavõrdsuse, loodusressursside nappuse taustal? Viis, kuidas me lahendame 21. sajandi sotsiaalseid, poliitilisi ja looduslikke väljakutseid, määrab arengu planeedil Maa (Richard 2002). Mitmed globaalsed liikumised (World Future Council, Society for Organizatonal Learning) on esitanud üleskutse koos mõelda ja astuda tõelisesse dialoogi leidmaks globaalsetele väljakutsele – sotsiaalne ja majanduslik lõhe, globaalne soojenemine, haridus kõigile, kaasatus, talentide leidmine ja nende potensiaali rakendamine, digitaalne lõhe, korporatsioonide uuenev roll – tulevikku kujundavaid lahendusi (Richard 2002, www.solonline.org; Senge, Scharmer, Jaworski & Flowers 2005). Seega võib väita, et üha enam teadvustavad erinevad ringkonnad globaalset kogukonda mõjutavaid tegureid ning kutsuvad üles looma jätkusuutlikku tulevikku.


Eesti keskkond muudatuste keerises
Väliskeskkonnas toimuvatel maailmamajanduse, poliitika ja teaduse ning muudel sotsiaal-majanduslikel, tehnoloogilistel, keskkonnalastel jm globaalarengutel on kindlasti oluline mõju Eesti arengule. Eesti ühiskond on taasiseseisvumisaastate jooksul saavutanud märkimisväärse edu: 90-ndate aastate kiire areng ning enese leidmine uues keskkonnas Nato ja EL egiidi all on täitnud uute võimalustega. Samas on tekkinud uus tühimik - Eestil ei ole täna kahjuks terviklikku, kindlalt tulevikku vaatavat pikemaajalist arengustrateegiat (Tiits, Kattel & Kalvet, 2005). Üha kasvava majanduskasvu rüppes suureneb sotsiaalne kihistumine; kasvab kvaliteetse tõõjõu puudus; üha kiiresti vananev elanikkond sunnib vähendama õppekohti. Eestis seisavad suured väljakutsed seoses tervishoiuga: hiljemalt kümne aasta pärast on on Eestis iga kolmas enneaegne surm põhjustatud AIDSist (Tiits jt 2005, 67). Eelpooltoodud suundumuste najal tuleb üha enam pöörata tähelepanu kogu ühiskonna heaolu arendamisele. Ees seisab veelgi suurem väljakutse, kuidas konkureerida maailmas, kus toodete ja teenuste kõrval muutub olulisemaks riigi suutlikkus pakkuda elukeskkonda, kus inimestel meeldib elada ning end teostada.

Millised on tänased otsused, strateegiad ja tegevused nimetatud väljakutsete lahendamisel nii globaalselt, ent üha enam lokaalselt? Kuidas ühiselt leida lahendusi, mis aitavad luua tasakaalustatud ühiskonda? Millist ettevõtlikkust ja juhtimist vajab ühiskond?

Kasutatud kirjandus:
1. Richard, Jean-François (2002). Twenty Global Issues, Twenty Years to Solve Them. Maailmapank.
2. Senge, Peter; Scharmer, C.Otto; Jaworski, Joseph; Flowers, Betty Sue. (2005). Presence: Exploring Profound Change in People, Organizations and Society. London: Nicholas Brealey Publishing.
3. Society for Organizational Learning. The Marblehead Letter (2001). www.solonline.org
4. Tiits, Marek; Kattel, Rainer; Kalvet, Tarmo (2005). Made in Estonia. Balti Uuringute Instituut.
5. World Future Council, www.worldfuturecouncil.org