Lugu 3: juhtimine on tuleviku koos loomine
Tänased juhid ja liidrid seisavad üha enam dilemma ees: ühelt poolt, kuidas tegutseda üha hüplevamas ja konkurentsitihedamas keskkonnas ning teisalt, kuidas tunnetada ja ära tunda uusi veelkujunemata võimalusi tegutsemiseks. 1999.-2000. aastal viidi McKinsey ja Society for Organizational Learning globaalsete intervjuude projekti raames läbi 25 intervjuud juhtimise ja teadmusloome valdkonna juhtivamate mõtlejatega (www.dialogonleadership.org). Intervjuud loovad läbilõike neist väljakutsetest, millega tänased juhid silmitsi seisavad ning ühtlasi annavad juhiseid võimalikuks tegutsemiseks üha kaootilisemas maailmas. Kuigi väljakutsed eeldavad uut moodi tegutsemist, juhtimist, strateegia seadmist ja organiseerimist, on tänases juhtimispraktikas väga vähe muutunud (Scharmer, Arthur, Day, Jaworski, Jung, Nonaka & Senge 2000, 6). Uurimustulemused esitavad globaalsetele väljakutsele rajanedes mitmeid olulisi vajadusi, millega tänased liidrid enam arvestama peavad:
* ümbritsevat reaalsust tuleb vaadata kui elavat ning pidevat arenevat süsteemi: juhi ülesandeks on asetuda nii individuaalselt kui ka organisatsiooniliselt arenevasse ruumi;
* juhi ülesandeks on tunnetada ja haarata alles kujunevat tulevikku ning kujundada vastavalt sellele edasised tegevused;
* see, mis seni oli reaalsus, on teisenenud: mõõdetavate muutujate asemele on tulnud „pehmed” muutujad: kavatsused, identiteet, intepretatsioonid, tähelepanelikkus, kogemused, teadmised;
* juhtimine on seotud vaimsuse, energia, kannatlikkuse, säilitamise ja unistamisega;
* juhtimine on seotud oskusega tunnetada: iseenda kasutamine ära tundmaks ja ellukutsumaks seda, mis tahab juhtuda;
* juhtimine on nii individuaalne kui ka kollektiivne: eestvedamine on elu-rikastavate tingimuste loomine.
Nimetatud suundumusi üldistades võib öelda, et eestvedamine on laiem: liidriks olemine ei ole niivõrd seotud positsiooniga. Olulisemaks on oskus ja võime märgata märkamatut ning tunnetada iseend osana laiemast süsteemist. Juhtimine põimub läbi filosoofiliste mõtiskluste, tundetarkuse ning spirituaalsusega. Mõõdetavate nähtuste kõrval tuleb üha enam osata märgata nähtamatut, mis eeldab omakorda oskust sügavamalt teadvustada. Teadmised peituvad inimsuhetes: tulevikufirma ja –organisatsioon on suhete ja väärtuste kogum. Juhi ülesandeks on luua selline füüsiline, vaimne ja ka spirituaalne ruum, kus inimesed naudivad töötamist, panustamist ja uue tuleviku koosloomist. Liidrid oskavad koos kaaslastega liikuda ruumis, kus koos-märgatakse, koos-tunnetatakse ja koos-luuakse seda, mis tahab juhtuda.
Eestvedamispraktikas on toimumas olulised arengud ja muudatused. Adam Kahane, kes on töötanud nii aktivistide kui ka äriettevõttetega leiab, et kogukonna liidritel on palju sarnast ärijuhtidega (Kahane 2000): mõlemad märkavad, et miskit on valesti, midagi on puudu või ei sobi maailma ning nad töötavad, et seda parandada, olemasolevat tühimikku täita, luua midagi uut. Charles Handy nimetab neid „uuteks alkeemikutest”, sest neil on võime luua midagi mittemillestki (Kahane 2000). Kahane usub, et edukale ettevõtjale on olulised kaks asja:
* pühendada end maailma muutmisele. Tuleb endalt küsida, kuidas minu tooted ja teenused aitavad tuua esile mingit muutust?
* kuulata, mis tahab maailmas muutmist. Ei piisa ainult pühendumusest, vaid oluline on ka võime tunnetada, mis tahab sündida.
Ka Kahane viitab taaskord sellistele oskustele nagu tunnetamine, kuulamine ja nägemine. Eriti muutub see oluliseks üha ebakindlamas maailmas.
Kust aga alustada? Eelkõige iseendast. Lev Tolstoi on öelnud: kõik mõtlevad maailma muutmisest, kuid keegi ei mõtle iseenda muutmisest. Meie võime näha ja muuta maailma areneb koos võimega näha ja muuta iseennast (Kahane 2000).
Millised on võimalused tänast juhtimispraktikat rikastada viisil, mis aitab tunnetada iseend liidritena ja koos-märgata, -tunnetada ja –luua ühist tulevikku? Mida on võimalik õppida nendelt liidritelt ja aktivistidelt, kes tegutsevad oma kogukonnas?
Kasutatud kirjandus:
1. Kahane, Adam. (2000). How to Change the World: Lessons for Entrepreneurs from Activists. In Reflections, Volume 2, Number 3.
2. Scharmer, C.Otto; Arthur, W.Brian; Day, Jonathan; Jaworski, Joseph; Jung, Michael, Nonaka, Ikujiro; Senge, Peter, M. (2000). Illuminating the blind Spot: Leadership in the Context of Emerging Worlds. www.dialogonleadership.org
* ümbritsevat reaalsust tuleb vaadata kui elavat ning pidevat arenevat süsteemi: juhi ülesandeks on asetuda nii individuaalselt kui ka organisatsiooniliselt arenevasse ruumi;
* juhi ülesandeks on tunnetada ja haarata alles kujunevat tulevikku ning kujundada vastavalt sellele edasised tegevused;
* see, mis seni oli reaalsus, on teisenenud: mõõdetavate muutujate asemele on tulnud „pehmed” muutujad: kavatsused, identiteet, intepretatsioonid, tähelepanelikkus, kogemused, teadmised;
* juhtimine on seotud vaimsuse, energia, kannatlikkuse, säilitamise ja unistamisega;
* juhtimine on seotud oskusega tunnetada: iseenda kasutamine ära tundmaks ja ellukutsumaks seda, mis tahab juhtuda;
* juhtimine on nii individuaalne kui ka kollektiivne: eestvedamine on elu-rikastavate tingimuste loomine.
Nimetatud suundumusi üldistades võib öelda, et eestvedamine on laiem: liidriks olemine ei ole niivõrd seotud positsiooniga. Olulisemaks on oskus ja võime märgata märkamatut ning tunnetada iseend osana laiemast süsteemist. Juhtimine põimub läbi filosoofiliste mõtiskluste, tundetarkuse ning spirituaalsusega. Mõõdetavate nähtuste kõrval tuleb üha enam osata märgata nähtamatut, mis eeldab omakorda oskust sügavamalt teadvustada. Teadmised peituvad inimsuhetes: tulevikufirma ja –organisatsioon on suhete ja väärtuste kogum. Juhi ülesandeks on luua selline füüsiline, vaimne ja ka spirituaalne ruum, kus inimesed naudivad töötamist, panustamist ja uue tuleviku koosloomist. Liidrid oskavad koos kaaslastega liikuda ruumis, kus koos-märgatakse, koos-tunnetatakse ja koos-luuakse seda, mis tahab juhtuda.
Eestvedamispraktikas on toimumas olulised arengud ja muudatused. Adam Kahane, kes on töötanud nii aktivistide kui ka äriettevõttetega leiab, et kogukonna liidritel on palju sarnast ärijuhtidega (Kahane 2000): mõlemad märkavad, et miskit on valesti, midagi on puudu või ei sobi maailma ning nad töötavad, et seda parandada, olemasolevat tühimikku täita, luua midagi uut. Charles Handy nimetab neid „uuteks alkeemikutest”, sest neil on võime luua midagi mittemillestki (Kahane 2000). Kahane usub, et edukale ettevõtjale on olulised kaks asja:
* pühendada end maailma muutmisele. Tuleb endalt küsida, kuidas minu tooted ja teenused aitavad tuua esile mingit muutust?
* kuulata, mis tahab maailmas muutmist. Ei piisa ainult pühendumusest, vaid oluline on ka võime tunnetada, mis tahab sündida.
Ka Kahane viitab taaskord sellistele oskustele nagu tunnetamine, kuulamine ja nägemine. Eriti muutub see oluliseks üha ebakindlamas maailmas.
Kust aga alustada? Eelkõige iseendast. Lev Tolstoi on öelnud: kõik mõtlevad maailma muutmisest, kuid keegi ei mõtle iseenda muutmisest. Meie võime näha ja muuta maailma areneb koos võimega näha ja muuta iseennast (Kahane 2000).
Millised on võimalused tänast juhtimispraktikat rikastada viisil, mis aitab tunnetada iseend liidritena ja koos-märgata, -tunnetada ja –luua ühist tulevikku? Mida on võimalik õppida nendelt liidritelt ja aktivistidelt, kes tegutsevad oma kogukonnas?
Kasutatud kirjandus:
1. Kahane, Adam. (2000). How to Change the World: Lessons for Entrepreneurs from Activists. In Reflections, Volume 2, Number 3.
2. Scharmer, C.Otto; Arthur, W.Brian; Day, Jonathan; Jaworski, Joseph; Jung, Michael, Nonaka, Ikujiro; Senge, Peter, M. (2000). Illuminating the blind Spot: Leadership in the Context of Emerging Worlds. www.dialogonleadership.org
posted by Uuenduste Otsingul at
6:26 PM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home