Lugu 4: kuidas luua ruumi koostegutsemiseks ja -loomiseks?
Oleme osa avatud ruumist, ebakindlast ja ettearvamatust, kus üksi tegutsemine võib anda vaid lühiajalise edu. Tänastele vajadustele (sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud) sobivate lahenduste loomiseks vajame kollektiivset intelligentsust ehk õppivat kogukonda, kes suunavad oma teadmised, kire ning ettevõtlikkuse ühiskonnas olevate vajaduste lahendamiseks. Rohkem kui kunagi varem vajame, et liidrid kohtuvad ning ausalt „räägivad teineteisega” - et tekiks tõeline dialoog (Senge jt 2005, 120).
1998. aastal kutsuti Guatemalas kokku 45- liikmeline grupp inimesi erinevatest sektoritest, et luua tulevikustsenaarium hiljutisest kodusõjast toibuvale riigile. Gruppi kuulusid valitsusministrid, ärimehed, ülikooli juhid, kirikuteliidrid, ajakirjanikud, sõjaväelased, õpilased ja kogukonna juhid. Nende eesmärk oli koos mõelda ja tegutseda loomaks uut visiooni riigi tulevikust. Guatemalas oli 36 aastat kestnud kodusõda, mis lõppes alles 1996. a. Antud grupp hakkas kutsuma end „Visoon Guatemalast”. Läbi ettekannete, lugude jutustamise ja mitteformaalsete vestluste hakati looma võimalikke stsenaariume sellest, milline võiks riik olla 10 aasta pärast. Selle töö tulemusena ei valminud üksnes nägemus riigist, vaid tekkis võrgustik inimestest, kes võtsid liidrirolli oma valdkonnas (Kahane 2000, Senge jt 2005, 76).
Dialoogil põhinevat ja erinevate sektorite esindajaid koondavaid lähenemisi on kasutatud ka Lõuna-Aafrika ülesehitamisel 90. aastate alguses. Mont Fleur oli foorumi, mille eesmärk oli mõjutada riigi tulevikku läbi tulevikustsenaariumite loomise (Kahane 2000). Nimetatud näited ilmestavad seda, et on võimalik koos luua tulevikku. Ilmselgelt ei suuda tänastele väljakutsetele maailmas reageerida ainult sektoripõhiselt: me vajame viisi, kuidas arendada liidreid ärist, valitsus- ja valitsusvälistest organisatsioonides koos töötama ja loovalt tegutsema (Senge jt 2005, 126).
Ühe võimaliku praktikana võiksime täna taaselustada tähendurikaste vestluste läbiviimise gruppides, perekondades, organisatsioonides, gruppide vahel. Vestluste ellukutsumine on vajalik, kui püütakse luua lahendusi ühise heaolu nimel. Kui kutsuda inimesed ühisesse ringi küsimuste ümber, mis on neile olulised, võtavad nad vastustuse ning viivad tekkinud ideed ellu. Vestluste kvaliteet näitab, kui terve ja tugev on organisatsioon, meeskond, kogukond.
Kuidas õppida ümbritsevatest suhetest ja võrgustikust? Kuidas avastada uut teadmist ja luua koos dialoogis tulevikku?
Proloog
Kas oleme valmis?
Lugusid on palju ja neid võib edasi rääkida. Lõpmatuseni. Aga vahepeal tuleb ka peatuda ning küsida, millest need lood meile räägivad?
Eelkõige seda, et mitte kunagi varem pole meil sellist võimalust luua soovitud tulevikku nagu praegu. Valikuvõimalusi on palju; meie ülesandeks on koos leida parimad viisid koosloomiseks. Me loome iga päev oma valikute ja otsustega tulevikku, ent kas iga otsus on mõistlik, jätkusuutlik, säästev see on iseasi. Mul on hea meel leida enda ümber aina rohkem uue põlvkonna liidreid, kes tunnevad vajadust panustada ümbritseva keskkonna arengusse. Küsin endalt, kuidas neid aga rohkem toetada, märgata ning tunnustada. Ja laiemalt seisame valiku ees: kuidas ellu kutsuda tulevikku suunatud juhtimispraktikat. Ruumiloojad on hakanud koguma juba tegutsevate sotsiaalselt ettevõtlike inimeste isiklikke lugusid muutuse loomisest ja eestvedamisest. Eesmärgiks on jõuda selgusele taolisi inimesi ühendavates tegutsemis- ja mõttemustrites ning kaardistada nende tegelikke vajadusi edasiseks abiks ja toetuseks. Augustikuus kohtuvad sotsiaalsed liidrid aga suveülikoolis, kus luuakse ruum juba tegutsevatele liidritele omandadamaks uusi teadmisi ja praktilisi oskusi oma tegevuse professionaalseks arendamiseks.
Kasutatud kirjandus:
1. Kahane, Adam. (2000). How to Change the World: Lessons for Entrepreneurs from Activists. In Reflections, Volume 2, Number 3.
2. Senge, P; Scharmer, C.Otto; Jaworski, Joseph; Flowers, Betty Sue. (2005). Presence: Exploring Profound Change in People, Organizations and Society. London: Nicholas Brealey Publishing.
1998. aastal kutsuti Guatemalas kokku 45- liikmeline grupp inimesi erinevatest sektoritest, et luua tulevikustsenaarium hiljutisest kodusõjast toibuvale riigile. Gruppi kuulusid valitsusministrid, ärimehed, ülikooli juhid, kirikuteliidrid, ajakirjanikud, sõjaväelased, õpilased ja kogukonna juhid. Nende eesmärk oli koos mõelda ja tegutseda loomaks uut visiooni riigi tulevikust. Guatemalas oli 36 aastat kestnud kodusõda, mis lõppes alles 1996. a. Antud grupp hakkas kutsuma end „Visoon Guatemalast”. Läbi ettekannete, lugude jutustamise ja mitteformaalsete vestluste hakati looma võimalikke stsenaariume sellest, milline võiks riik olla 10 aasta pärast. Selle töö tulemusena ei valminud üksnes nägemus riigist, vaid tekkis võrgustik inimestest, kes võtsid liidrirolli oma valdkonnas (Kahane 2000, Senge jt 2005, 76).
Dialoogil põhinevat ja erinevate sektorite esindajaid koondavaid lähenemisi on kasutatud ka Lõuna-Aafrika ülesehitamisel 90. aastate alguses. Mont Fleur oli foorumi, mille eesmärk oli mõjutada riigi tulevikku läbi tulevikustsenaariumite loomise (Kahane 2000). Nimetatud näited ilmestavad seda, et on võimalik koos luua tulevikku. Ilmselgelt ei suuda tänastele väljakutsetele maailmas reageerida ainult sektoripõhiselt: me vajame viisi, kuidas arendada liidreid ärist, valitsus- ja valitsusvälistest organisatsioonides koos töötama ja loovalt tegutsema (Senge jt 2005, 126).
Ühe võimaliku praktikana võiksime täna taaselustada tähendurikaste vestluste läbiviimise gruppides, perekondades, organisatsioonides, gruppide vahel. Vestluste ellukutsumine on vajalik, kui püütakse luua lahendusi ühise heaolu nimel. Kui kutsuda inimesed ühisesse ringi küsimuste ümber, mis on neile olulised, võtavad nad vastustuse ning viivad tekkinud ideed ellu. Vestluste kvaliteet näitab, kui terve ja tugev on organisatsioon, meeskond, kogukond.
Kuidas õppida ümbritsevatest suhetest ja võrgustikust? Kuidas avastada uut teadmist ja luua koos dialoogis tulevikku?
Proloog
Kas oleme valmis?
Lugusid on palju ja neid võib edasi rääkida. Lõpmatuseni. Aga vahepeal tuleb ka peatuda ning küsida, millest need lood meile räägivad?
Eelkõige seda, et mitte kunagi varem pole meil sellist võimalust luua soovitud tulevikku nagu praegu. Valikuvõimalusi on palju; meie ülesandeks on koos leida parimad viisid koosloomiseks. Me loome iga päev oma valikute ja otsustega tulevikku, ent kas iga otsus on mõistlik, jätkusuutlik, säästev see on iseasi. Mul on hea meel leida enda ümber aina rohkem uue põlvkonna liidreid, kes tunnevad vajadust panustada ümbritseva keskkonna arengusse. Küsin endalt, kuidas neid aga rohkem toetada, märgata ning tunnustada. Ja laiemalt seisame valiku ees: kuidas ellu kutsuda tulevikku suunatud juhtimispraktikat. Ruumiloojad on hakanud koguma juba tegutsevate sotsiaalselt ettevõtlike inimeste isiklikke lugusid muutuse loomisest ja eestvedamisest. Eesmärgiks on jõuda selgusele taolisi inimesi ühendavates tegutsemis- ja mõttemustrites ning kaardistada nende tegelikke vajadusi edasiseks abiks ja toetuseks. Augustikuus kohtuvad sotsiaalsed liidrid aga suveülikoolis, kus luuakse ruum juba tegutsevatele liidritele omandadamaks uusi teadmisi ja praktilisi oskusi oma tegevuse professionaalseks arendamiseks.
Kasutatud kirjandus:
1. Kahane, Adam. (2000). How to Change the World: Lessons for Entrepreneurs from Activists. In Reflections, Volume 2, Number 3.
2. Senge, P; Scharmer, C.Otto; Jaworski, Joseph; Flowers, Betty Sue. (2005). Presence: Exploring Profound Change in People, Organizations and Society. London: Nicholas Brealey Publishing.
posted by Uuenduste Otsingul at
3:34 PM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home