RUUMILOOJAD: tegutsedes tarkuse ja kirega | to lead with passion and wisdom

Sunday, March 02, 2008

Looduses kohtud iseendaga

Tulin sellepärast, et on kevad. Sellepärast, et mõtlen ja tunnen ja tahan kevadest kaasa võtta selle osa, millest inimene ennast paraku on osanud ilma jätta: et kuulda ja näha, kui häbitult ja kaunilt hingab iha seal, kus pole seinu, lagesid, lukustatud uksi, lakitud mööblit, valgeid telefone...

Fred Jüssi „Jäälõhkuja”

Viimasel ajal leian end üha sagedamini Eestimaa metsiku looduse rüpes, luhaniidul ja metsalagendikul, rabaservas ning niidul. Hea on...olla vaikuses ja nautida vaikust. Meeled lähevad eriti valla, lõhnad muutuvad tajutavamaks, kõrv kuuleb väiksematki oksaliigutust, silm seletab põõsa otsas mõnulevat tundmatut lindu. Nii palju elu, rikkust ja küllust on meie ümber.

Paar nädalat tagasi veetsin nädalavahetuse taas Alam-Pedja looduskaitsealal. Vaatasin, kuidas päike sillerdab lumekattel, jää praguneb Laeva jõel, rebane jookseb üle tee. Esimest korda nägin händkakku, kes rahulikult laguneva maja korstna otsas mõtiskles. Männikus toimetasid kaks põtra, kelle ümber sõna otseses mõttes tantsisklesid kitsed. Põõsa otsas toimetas hallõgija. Kui silmad on valla, siis märkad palju.

Mäletan seda mõnusat tunnet linna naasmisel: kuidagi eriliselt kerge oli olla. Uue nädala alguses õue astudes kuulsin rasvatihase häält. Jalg oli kerge. Mõnus oli olla. Ja mõtlesin, et kui vähe on vaja selleks, et end hästi ja värskena tunda. Elan ühe jalaga linnas ja teisega maal. Otsin oma tasakaalu ja nii on praegu hea. Ei saa öelda, et ühes kohas on parem kui teises. Igal kohal on oma iseloom ja omailm. Linna- ja maaelu kõrvutamine lõhestab, ega loo tervikut. Tuleb õppida elama terviklikult seal, kus sul on hea, kus oled otsustanud olla, kas siis linnas või maal. Oluline on, et sa ise tunned rõõmu ja naudingut kohalolemisest. Kas me aga oskame alati kohalolemist nautida...

Idamaade filosoof Krishamurti on öelnud, et aeg ja ruum on vajalik selleks, et näha midagi uut. Märgata seda, mis tahab nii või teisiti juhtumist. Kevade saabudes ja ootusärevuses lähen mõneks ajaks külla, kus püsivalt elab neli inimest. Osa saama kevade saabumisest, rändlindude kohalejõudmisest, Emajõe vete vulinast, tetrede kudrutamisest, mulla lõhnast ja kevade maitsest. Selleks, et õppida loodust ja loodusest. Iseenda kui inimese kohta. Harjutada tasakaalus olemist, inimeseks olemist.

Oma rännakutel olen mõistnud, kui palju õpid iseenda ja elu kohta looduses kulgemisel. Eriti siis, kui sinu kõrval on toredad reisikaaslased. Sellepärast kutsungi Sind märtsi (28-30.03) ning aprillikuus (25-27.04) Alam-Pedja looduskaitsealale, et koos rännata vanadel taliteedel, lodumetsas ja Emajõe luhaniidul. Loodusrännak: kohtumine iseendaga on eheda Eestimaa looduse rüpes aset leidev rännak, mille eesmärk on saada värskeid mõtteid, tegutsemisindu ning praktilisi tööriistu igapäevaseks tegutsemiseks. See on võimalus taasavastada terviklikku suhet iseenda, kaaslaste ning ümbritseva keskkonnaga. Nädalavahetusrännakul matkame looduses, et õppida looduselt ja kaasrändajatelt ning avastada iseennast läbi kooskulgemise- ja tegutsemise, vaikuse, looduse võlude ja üllatuslike kohtumiste.

Kui soovid oma silmaga kevadet näha ning kõrvaga kuulda, siis tule loodusesse rändama ja iseendasse vaatama. Rännakust rohkem teadasaamiseks kirjuta piret@ruumiloojad.ee.


Kohtumiseni rännakul!


Näib meile, et kaldad voolavad mööda. Kuid mitte kaldad, vaid kaunis jõgi voolab.

Näib meile, et päevad veerevad mööda. Kuid mitte päevad, vaid ilus elu veereb

Mari rahvas


* Foto "Maailma ääre peal", autor Maia-Liisa Kasvandik