Lugu 2: esile astub uus juhtimispõlvkond

Ajastul, kus progressi võrdsustakse tehnoloogia arenguga, on pead tõstmas uus põlvkond inimesi, kes ei usu tänase majandusedu võimalikkusesse pikaajalises perspektiivis. Uus põlvkond inimesi soovib tuleviku kujundamisel oma sõna sekka öelda ning anda oma panus tasakaalustatud ühiskonna loomisel. Tänane reaalsus vajab, et räägime juhtimisest uues võtmes.
Tuntud juhtimisteadlane Margaret Wheatley on aastaid tegelenud liidritemaatikaga. Ta usub, et liider on igaüks, kes soovib aidata (http://www.leadernetwork.org/Meg_Wheatley_April_05.htm). Wheatley kolleeg Bob Stilger (2005) Berkana Instituudist leiab, et üha enam astuvad kogukondades esile inimesed, kes märkavad vajadust, räägivad sellest ning tegutsevad. Just selliseid liidreid maailm pigem vajabki – inimesi, kes astuvad julgelt ise esile sisemise sooviga ümbritsevaid probleeme lahendada. Kust aga sellised liidrid tulevad? Mis neid innustab? Mis annab neile julgust rääkida ja tegutseda?
Viimased neli aastat on Berkana Instituut (www.berkana.org) toetanud mitmeid kogukonnas tegutsevaid noori juhte, kelle tegutsemisjulguse aluseks on nende süda, vaimsus ja mõistus. Wheatley (2005) nimetab sellist juhtimist elujaatavaks eestvedamiseks (ingl. k. life-affirming leadership). Elujaatava juhtimise tulemusena on Johannesburgis linna kurikuulsamaid ja kriminogeensemaid parke – Joubert Park - ühiste jõupingutuste najal muutunud rahulikuks ja tõeliseks kogukonnatunnet loovaks kohaks.
Olles intervjueerinud kogukonna liidreid ja kõrvalt järginud nende tegutsemist, on Stilger (2005) sõnastanud elujaatavaid liidreid iseloomustavad tunnused:
- nad tegutsevad tõelise sisemise kutse najal;
- nad tegutsevad koos teistega;
- nad on sisimas spirituaalsed;
- nad eeldavad mitmekülgsust;
- nende elu juhib reflektiivne õppimine;
- nende töö on täis ebaselgust ja –kindlust.
Näiteid elujaatavatest liidritest võib tuua üle kogu maailma. Näiteks lõi Marianne Knuth 2002. aastal Kufunda Õpiküla (www.kufunda.org) Zimbabwe’s eesmärgiga kaasa aidata jätkusuutlike kohalike kogukondade loomisele. Manish Jain lõi koos kaaslastega Shikshantari uurimiskeskuse Indias (http://www.swaraj.org/shikshantar) eesmärgiga kutsuda inimesi ümbermõtestama hariduse ja koolikohustuse rolli ja olemust kaasaegses maailmas. 2004. aastal pani Tim Merry koos mõttekaaslastega aluse Shire õpikeskusele Kanadas (www.oftheshire.org): ligi 80 hektaril asuv keskus tegutseb keskkonnasäästlikkuse põhimõttel ning uurib, kuidas on võimalik luua jätkusuutlikku tulevikku.
Ka Eestis on pead tõstmas põlvkond inimesi, kes tegutsevad positiivsete muudatuste esiletoomise vaimus. Kolm ettevõtlikku noort algatasid ettevõtmise MTÜ Hingest eesmärgiga anda oma panus sotsiaalvaldkonna arendamisele Eestis. Läbi erivajadustega inimeste käsitöö turustamise püütakse anda oma panus ühiskonna paremaks muutmisel (www.hingest.ee). 2005. aastal algatasid kaks noort Vastutustundliku Ettevõtlikkuse Foorumi eesmärgiga teadvustada ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) rolli Eesti ühiskonnas. Läbi temaatiliste konverentside, kogumike ning foorumi loodetakse, et erinevad osapooled (ettevõtted, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonid) mõistavad ettevõtete ühiskondliku vastutuse sisu ning rakendamisvõimalusi ühiskonna arendamisel (www.csr.ee). Noored kinosõbrad on pannud veerema Kinobussi, mille eesmärk on viia Eesti inimesteni kinokunst ja selle-alased teadmised. Rännates linnast linna ja külast külla näitab Kinobuss Eesti ja üleilmalisi väärtfilme ja viib läbi filmiõpitubasid (www.kinobuss.ee).
Eelpooltoodud lugusid üldistades võib öelda, et tegemist on liidritega, kes toetuvad muudatuste esiletoomisel oma sisemisele veendumusele. Nad mõistavad, et lahenduste otsimine on kollektiivne tegevus; teisisõnu, nad kaasavad kaasamõtlejaid ja tegutsejaid lahenduste loomisesse. Seega võib öelda, et liidriks olemine tähendab eelkõige kaasavat tegutsemist ruumis, mille on loonud ühine eesmärk paremast ja tervemast ühiskonnast.
Nimetatud lugude taustal võib aga küsida:
kuidas toetada inimesi, kes tõstavad pead oma kogukonnas ja tegutsevad ühise heaolu nimel? Kuidas toetada uue põlvkonna liidreid? Kuidas luua ruum, kus liidrid saavad ühiselt õppida?


Kasutatud kirjandus:
1. Leader of the month for April 2005 http://www.leadernetwork.org/Meg_Wheatley_April_05.htm
2. Stilger, Bob. (2005). Landmarks For Leaders. In Times of Uncertainty and Chaos. Berkana Institute.

Lugu 1: mis toimub meie ümber?

Globaliseerumine kujundab ühiskondi ja kultuure ümber suuremal määral kui kunagi varem. Tehnoloogiline areng on andnud meile küll uskumatu võimu, ent mis on selle hind kasvava digitaalse lõhe, vaesuse, ebavõrdsuse, loodusressursside nappuse taustal? Viis, kuidas me lahendame 21. sajandi sotsiaalseid, poliitilisi ja looduslikke väljakutseid, määrab arengu planeedil Maa (Richard 2002). Mitmed globaalsed liikumised (World Future Council, Society for Organizatonal Learning) on esitanud üleskutse koos mõelda ja astuda tõelisesse dialoogi leidmaks globaalsetele väljakutsele – sotsiaalne ja majanduslik lõhe, globaalne soojenemine, haridus kõigile, kaasatus, talentide leidmine ja nende potensiaali rakendamine, digitaalne lõhe, korporatsioonide uuenev roll – tulevikku kujundavaid lahendusi (Richard 2002, www.solonline.org; Senge, Scharmer, Jaworski & Flowers 2005). Seega võib väita, et üha enam teadvustavad erinevad ringkonnad globaalset kogukonda mõjutavaid tegureid ning kutsuvad üles looma jätkusuutlikku tulevikku.


Eesti keskkond muudatuste keerises
Väliskeskkonnas toimuvatel maailmamajanduse, poliitika ja teaduse ning muudel sotsiaal-majanduslikel, tehnoloogilistel, keskkonnalastel jm globaalarengutel on kindlasti oluline mõju Eesti arengule. Eesti ühiskond on taasiseseisvumisaastate jooksul saavutanud märkimisväärse edu: 90-ndate aastate kiire areng ning enese leidmine uues keskkonnas Nato ja EL egiidi all on täitnud uute võimalustega. Samas on tekkinud uus tühimik - Eestil ei ole täna kahjuks terviklikku, kindlalt tulevikku vaatavat pikemaajalist arengustrateegiat (Tiits, Kattel & Kalvet, 2005). Üha kasvava majanduskasvu rüppes suureneb sotsiaalne kihistumine; kasvab kvaliteetse tõõjõu puudus; üha kiiresti vananev elanikkond sunnib vähendama õppekohti. Eestis seisavad suured väljakutsed seoses tervishoiuga: hiljemalt kümne aasta pärast on on Eestis iga kolmas enneaegne surm põhjustatud AIDSist (Tiits jt 2005, 67). Eelpooltoodud suundumuste najal tuleb üha enam pöörata tähelepanu kogu ühiskonna heaolu arendamisele. Ees seisab veelgi suurem väljakutse, kuidas konkureerida maailmas, kus toodete ja teenuste kõrval muutub olulisemaks riigi suutlikkus pakkuda elukeskkonda, kus inimestel meeldib elada ning end teostada.

Millised on tänased otsused, strateegiad ja tegevused nimetatud väljakutsete lahendamisel nii globaalselt, ent üha enam lokaalselt? Kuidas ühiselt leida lahendusi, mis aitavad luua tasakaalustatud ühiskonda? Millist ettevõtlikkust ja juhtimist vajab ühiskond?

Kasutatud kirjandus:
1. Richard, Jean-François (2002). Twenty Global Issues, Twenty Years to Solve Them. Maailmapank.
2. Senge, Peter; Scharmer, C.Otto; Jaworski, Joseph; Flowers, Betty Sue. (2005). Presence: Exploring Profound Change in People, Organizations and Society. London: Nicholas Brealey Publishing.
3. Society for Organizational Learning. The Marblehead Letter (2001). www.solonline.org
4. Tiits, Marek; Kattel, Rainer; Kalvet, Tarmo (2005). Made in Estonia. Balti Uuringute Instituut.
5. World Future Council, www.worldfuturecouncil.org